esmaspäev, 2. mai 2016

Illallaa trullallaa, puhkepäev

Uskumatu, kuidas on võimalik päev õhtusse veeretada ilma, et mitte midagi teeks. Tänane päev kadus kuhugi nii, et ei saanud arugi. Hommikusöök mereäärses kohvikus 4,50 EURi ühele, nimetati desayuno portuges ehk Portugali hommikusöök, sisaldas kohvi piimaga, kahte röstsaia, mille vahel sink ja juust, groissanti ja värskelt pressitud apelsini mahla, kus juures mitte mingit hinnakirja väljas ei olnud, teenindaja oli traditsiooniliselt umbkeelne, lihtsalt näitasime näpuga, mida tahame.
Seejärel läksime kohalikku telekommunikatsiooni ettevõttesse Movistar, et osta uus interneti kaart. Kaks tütarlast letis olid jällegi umbkeelsed. Üldse ei saaanud aru, mida me soovime. Nüüd lasin käiku kõik Kivilinna keeltekoolis õpitu ja ütlesin: yo hago comprar de internet siete dias (Ma teen internetti seitse päeva). Usun, et minu õpetajal oleks heast meelest pisarad silma tulnud. Igaljuhul saadi aru ja saime kohe rohkelt hispaania keelset juttu vastu ja aru ei saanud midagi. Siis löödi letti prospekt, kus hinnad kuukaupa kenasti kirjas, nädala kaupa nemad ei müü. Igaljuhul on nüüd mul kuuks ajaks leping Movistariga 3gb internetile, 200 sõnumile ja jumal teab millele veel. Maksis 30 euri, röövimine päise päeva ajal.
Sellise rabelemise peale läksime tagasi hotellituppa, kus mina asusin oma blogi kallale, sest eile olime levist väljas ja Kalver lasi õndsat und kuni kell sai kolm. Siis otsustasime, et meile on vaja kõndimiskeppe. Esimeses spordipoes ei olnud kepist haisugi, läksime turismiinfosse, et kust saab siin linnas üks rändur keppi. Turismiinfos oli sisesta, tund aega jäi vaba aega, selle lesisime seal samas rannas. Vaade maas lamades oli selline.
Turismiinfost saime teise spordipoe aadressi, jalutasime sinna.
Vahepeal väike puhkus.
Ja sa kujutad ette, teises spordipoes rääkis müüja sulaselges inglise keeles. Baionas on käimiskeppidega difficult, lootust on järgmises linnas Vigos. Tuleb siis homme veel omal jalgel lasta.
Oli õhtusöögi aeg. Maandusime suvalisse restorani, kelner jälle ööd ega mööd ei mõiganud, menüü oli sellises keeles, mida Google translator ka ei tundnud, seega tellisin täielikult umbropsu, sest märk oli juures: peakokk soovitab. Pilt ka juures, sellest tundus, et tegu võiks olla kanatiibadega ja kartulipüreega. See,  mis mulle lõpuks toodi, ei meenutanud mitte millegi poolest pildil olnut.

Prepareerimisel tulid välja sellised numpsikud kalmaarid. 
Ja maitsesid imehead.

Restorani põrandal aerutas selline tegelane.
Oli vist viga saanud vaeseke või oli üle söönud, igaljuhul väga aeglaselt liikus.

Isa see pilt on sulle! 
Liiga vähe naeratust olla seni meie nägudel.





3 kommentaari: