Kino ka

Unustan kogu aeg meie toredaid videosid jagada.
Siin nad on.

Siia peab nüüd ise juurde mõtlema 27 kraadi varjus ja 0 m/s tuul. Nii see minek käib.

Need olid ühed toredad onud, kes mängisid restoranis pausi ajal kaarte. Meile, vaestele ränduritele anti ikka erandkorras süüa. Onud olid enne, kui me telefoni välja otsisime veel kirglikumalt asja kallal. Tundus, et kohe läheb taplemiseks, aga vanust oli kõigil juba parasjagu, eks siis tuli valju häälselt asjad paika panna.

Käimiskeppe me ei saanudki. Nüüd ei ole vist enam mõtet ka, vaatan, et enamusel tilpnevad need niisama koti küljes. Igaljuhul sellest toikast ka tolku ei olnud, lendas varsti põõsasse. Ise võite juurde mõelda põrguvalu, mis mu jalalabad mulle korraldavad. Täna juba läksin niikaugele, et käratasin kõigevägevamale, et mida sa siis krt tahad, et ma teeks, ma teen. Miks peab mind nii piinama? Vähemalt ma ei lohise niimoodi mööda teed nagu üks hispaania noormees täna. Temal küll saapatallad lõpuni vastu ei pea. Käis Pontevedras kliinikute ukselt uksele, keegi ei aidanud. Lõpuks keeras ära ühte albergue'i. Halastas oma jalgadele.