pühapäev, 8. mai 2016

Santiago de Compostela

Nüüd siis teame, mida tähendab, kui Hispaanias on hirmsad vihmahood. Eile õhtul söömast tulles valati meile kui pangest kaela. See oli uskumatu stiihia. Hetkega olid jalad läbimärjad. 
Olen tänulik, et meid sellel teel hoiti. Selliseks ilmaks me küll ette valmistatud poleks olnud. 
Padronist ebaõnnestunud toiduelamuse leevenduseks googeldasin jälle kolm parimat kohalikku söögikohta ja läksime retkele. Kohe esimene oli puupüsti rahvast täis, aga teenindaja märkas meid kohe ja siis pole enam pääsu, sulle leitakse koht.
 Tohutu erinevus ülejäänud päevadega on, et siin räägivad kõik soravalt inglise keelt, jutt voolab neil sama kiirelt, kui oma emakeeles ja mina, kes pole inglise keelt kunagi õppinud, pean ikka pingutama, et kõik kohale jõuaks. Pealegi ei tea ma mereandide nimetusi ei hispaania ega inglise keeles eriti niikuinii. Lasime siis teenindajal meile soovitada populaarsemaid roogi menüüst. 
Tšeki järgi võin öelda, me sõime  pigmentos padrone, calamarcitoseid, vieirat, almejaseid, pan con tomateid ja desserdiks flan de Licor cafe. Kalver jõi cana ja mina albarino de la Casa. 
Toit oli maitsev. Koha nimi Petiscos do Caredeal.

Täna hommikul jättis vihmasadu lõpuks järele ja läksime uuesti katedraali juurde. Sattusime täpselt jumalateenistuse alguseks.

Võttis vanainimesel silma niiskeks küll.

Katedraal on meeletult uhke.
Missa oli hispaania keeles, aru oli niipalju saada, et õnnistati erinevatest rahvustest palverändureid. 
Kui Meie Isa palvet loeti, siis kogu kirikutäis rahvast luges kaasa, kõlas võimsalt. Tundub, et suurem osa palverändureid ongi hispaanlased.
See lagi on  täis nikerdusi.
Eraldi saal, kus sai oma Jumalaga omavahel olla.
Rahvast on meeletult palju. Lisaks  ränduritele on ka turismigruppide ja perekondi lastega.
Nagu ikka turismimagnetite juures. Raha kogumise ämber oli osavalt ettepoole pandud, et turistid ikka selle oma jalaga ümber ajaks, isegi fooliumist kate oli peale tehtud, et raha väga laiali ei lendaks. Vaene rändur, siis koperdaski sellele  otsa ja sai sente kokku korjata. 
Katedraali kõrval.

Jalutasime veidi ringi, ostsime mõned suveniirid ja siirdusime järgmisse kiidetud söögikohta.
Mereandidest on isu täis, võtsime kohalikku tortilla
ja serrano jamon.
Tänavad on kohati nii kitsad,et oks laiali ei mahugi käima.

















Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar