laupäev, 7. mai 2016

Gurmee-elamuste otsingul

Täna õhtul oli esimene kord, kus jalad ei olnud päeva lõpuks nii väsinud, et muud ei soovi, kui toas voodis lesida. Tegin siis korraliku eeltöö, ajasin Tripadvisorist kolm parimat kohalikku restorani välja  ja läksime gurmee-elamust saama. Esimene koht, kuhu siirdusime, pidi avatama kell 20:30. Tegelikult oli uksel silt, et E-N avatud 20:00-22:00, R-L 21:00-23:00. Kaks tundi päevas. Kell oli veerand üheksa ja Kalver tegi näo  "kui nüüd ja kohe süüa ei saa, siis suren" ja siirdusime järgmist kohta otsima. Minu järgmine valik oli pisut kaugemal, tee peale jäi koht nr kolm. Astusime sisse, koha nimi oli mingi Asador...

Kõrts oli puupüsti rahvast täis, baarmenid-kelnerid rabelesid täiesti ebainimlikul moel, asi meenutas kaost. Saime laua, kust just olid inimesed lahkunud, laud oli veel koristamata, aga kohe ka löödi puhtaks ja tellisime veini ja õlle. Kalver küsis menüüd, selle peale tegi kelner kahetseva näo, et menüüd meil küll ei ole. Küsisin, et kas me siin süüa üldse saame? Asi hakkas tunduma kahtlane, kas oleme ikka õiges kohas, kui asi on parim kohalik restoran ja menüüd ei olegi. Kelner kohe, et jajaa, süüa saab, Kalver küsis juba õnnetult eesti keeles, et mida me  siis sööme, kui menüüd ei ole, kui kelner tõstis teadvalt sõrme püsti ja ütles, oot, ma kohe toon ja tõi LA CARTA. Kalver oli täitsa marus, et krt, me ju rääkisime inglise keeles, kutt rääkis samuti inglise keeles ja kui küsime inglise keeles menüüd, siis seda ei ole, aga hispaania keelne La carta on täiesti olemas.
Kutt pani menüü lauale, öeldes, et menüü on neil ainult päeval, tuntud kui menu la dia, õhtuti saab tellida la carta järgi. La carta oli puhtas hispaania keeles. Tuli võtta appi Google translator, aga oh häda, selles kõrtsis ei levinud internet, kuigi asus maa peal, suurte akendega ja puha. Seinad olid küll hullult paksud. Koht asus ikkagi väärikas vanalinnas.
Nii palju kui ma hispaania keelt oskan, sain aru, et entrantes on eelroad ja carnes - lihad. Eeldasime, et menüü käib traditsiooniliselt eelroad, soojad eelroad, pearoad ja dessert.


Lõpuks otsustasime enamvähem huupi. Mõtlesime, et ongi põnev. Pinget tõstis vahejuhtum, kui kõrvallauda toodi mingi vormiroog, kliendid lausa kangestusid seda nähes ja kuigi jutt käis hispaania keeles, oli aru saada, et nad ootasid midagi muud. Kelnerid jooksid kohale, lõid sama la carta letti ja tegid klientidele selgeks, et just seda nad tellinud olidki. Kalver ei julgenud enam lauale toodud saiagi süüa, et võib-olla ei mahu pärast see kõik sisse, mis kokku kantakse.
Sööki tuli oodata kaua. Kelnerid jooksid jätkuvalt nagu hullud. Nii kui mõni tool vabanes, järgmine tagumik juba hõivas selle. Ma ei saanud üldse aru koha fenomenist, üldse ei meeldinud seal, ikka tundus, et asi on kahtlane, kes see kaos tõesti on parim kohalik koht. Masside järgi oleks ju võinud uskuda...
Lõpuks toodi eelroog ja pearoog, kõik korraga. Maitseelamustest oli asi kaugel.
 
Croquetas

Revuelto de cambas con queso

Croca

Minu roog oli ilmselgelt ära vahetatud, juustust ei olid juttugi ja šampinjonid olid juurde tekkinud. 
Kroketid osutusid lastemenüüs olevateks. Vaesed lapsed...
Aga enam hämmastab mind praad. Kui meile kedratakse kogu aeg, et pool taldrikutäit peab moodustama salat, 1/4 kartul ja 1/4 liha, siis siin salatit 10-st üheksal juhul ei ole kunagi. Sõnale croca ei paku translator üheski keeles tõlget ka.
Asja aususe nimel peab küll mainima, et seda õnnetut kõrtsi Tripadvisorist üldse ei leia.  Olime vales restoranis :) :) :)


Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar