Jälle teel, seitsmes päev

Linnade läbimisega on alati raskusi, nooled kaovad kuhugi ära ja teed peab leidma kõhutunde järgi. Täna orienteerusime Baiona kesklinnas rändurite kaardi järgi, kuna ühtegi noolt polnud näha, kuni nad üks hetk jälle olid.

Täna vahelduseks rohelised nooled.

Esialgu viis tee läbi vanalinna üles-alla nagu ikka.
Jõudsime Nigranisse, kus on tõeliselt ilus pikk valge liivaga rand.

Playa America Nigranis

Seal kohtasime surfareid, kelle oli lainelaual Eesti lipu värvid. Väga huvitav kokkusattumus, igaljuhul läks Kalver kohe ligi, et mis värk on, poisid ei teadnud lipust midagi, aga pilti lubasid lahkesti teha.

 Kusagil seal õnnestus meil rajalt kõrvale keerata. Baionast läheb Vigosse kolm erinevat teed. Meie plaan oli minna ikka piki rannikut, kuna täna on +25 kraadi. Sellegi poolest läksime keskmisele teele, saime jälle külakestes üles alla ronida, kuni ühe puhkepause ajal saime Google mapsi vaadates aru, et tulime valesti.
                                                       

Saime aru, et oleme valel teel.

Googli abiga laskusime alla randa tagasi ja tegime kohe esimeses pubis puhkepausi.

Pubi oli avatud minu sünniaastal

Sattusime nudistide ranna kõrvale :), siin on kõik nii nagu jumal neid lõi, noored, vanad, mõni pruun nagu kurat, teine kogu perega, kõik ikka porgandid. Ja tore on, keegi ei põe. Meile süstitakse maast madalast sisse tunnet, varjama peab, et me pole täiuslikud, kellel väiksed, kellel suured, kellel kikkis, kellel löntis, igaljuhul pole hea. Tegelikult on küll. Siinsed inimesed on rannas enamasti kõik palja ülakehaga. Nii nagu me oleme näost kõik erinevad, nii oleme ka kaelast alla poole. Seal pole vahet.
Hotellini jäi 9 km.

Lõputu linn Vigo

Vigost saime läbi ainult tänu Google mapsile. Mitmed inimesed astusid ligi, kui nägid meid kaarti uurimas. Üks onu tahtis meid vägisi õigele rännaku teele juhtida, pidime siis selgitama, et meil on muy bien, otsisime hetkel hotelli.

Täna kogunes 28 km